Rihhardi sünnilugu

Alustan oma sünnikogemuse kirjutamist ülima tänutundega! Tänu kuulub minu mehele, ämmaemandale ja eelkõige sünnitoetajale - imelisele Gertrudile!


Mina, korduvsünnitaja, polnud varem mõelnud isiklikule sünnitoetajale ega pidanud seda vajalikuks. Arvasin, et tean rasedusest ja sünnitusest kõike. Nüüd söön ma oma sõnu!

 

Olen terve oma teadliku elu elanud mõttega, et kõik, mis meie ellu tuleb, tuleb põhjusega. Taaskord sain ma sellele kinnitust! Igas halvas on midagi head. 

Minu tee Doulani oli ootamatu ja tulenes ohust enneaegsele sünnitusele. Valvetuppa kontrolli minnes kirjutati mind koheselt haiglasse sisse. Hetkega olid kõik mu plaanid ja elukorraldus pea peale keeratud.

 

Haiglas, üksi ning täis erinevaid emotsioone, võtsin ühendust Gertrudiga ja nii meie teed

ristusidki. Sünnitoetaja oli sel hetkel nagu kalju, mille najale end toetada sain. Tema 

teadmised, oskused, kogemused ja julgustamine võtsid ära mu hirmud enneaegse

sünnituse ees. Haiglast sain siiski õnneks päris ruttu koju ja raseduse kandsin täis.

 

Gertrud oli meie (minu ja mehe) jaoks olemas nii raseduse ajal, sünnitusel kui

ka sünnijärgsel perioodil.

 

Esimese rasedusega käisin koos Kareliga (elukaaslane) kõikvõimalikes

Perekooli loengutes. Õppisime hingamist, sünnituseks ettevalmistamist,

sünnitusasendeid, tugiisiku abi sünnitusel, õiget toitumist jms. Augustis

2014 saabuski kauaoodatud esimene sünnitus ja see oli meile mõlemale

emotsionaalselt ootamatult raske. Kõik, mida eelnevalt olime loengutes

õppinud ja kuulanud, eiandnud meile turvatunnet ega teadlikkust sünni-

tusel. Sünnitajaid oli sel päeval palju ja suure osa ajast veetsime sünnitus-

palatis kahekesi. Õige hingamine ja asendid olid kui peast pühitud. Hinga-

mine teoorias tundus väga lihtne ja loogiline, praktikas aga palju keerulisem.

Esmasünnitajana ma ei osanud oma keha ja meelt kuulata, kuigi ürgnaine meie

sees teab täpselt, mida ja kuidas teha. Mees hirmul ja mina hirmul, sest teadmatus

ongi hirmutav. Kartsin iga tuhu ja pressi ning pidevalt mõtlesin, kas lapsega on kka

kõik hästi. Ämmaemanda kutsumiseks pidi mees palatist väljuma ja minu üksi jätma.

Tol hetkel tundus mõni üksiveedetud minut sünnituspalatis terve igavikuna. Turvatunne

puudus täielikult. Sünniprotsess näis lõputu ja ma ei saa nimetada esimest sünnitust imeliseks.

Küll aga oli seda minu teine sünnitus koos sünnitoetajaga!

 

Gertrud harjutas iga nädal minuga hingamistehnikaid ja proovisime erinevaid sünnitus- ja lõõgastumisasendeid. Kõigesse oli kaasatud ka Karel. Kohtumised toimusid meie kodus. Meil oli alati võimalik Gertrudilt nõu küsida ja iga kord saime väga põhjaliku vastuse. Gertrud oli vaid telefonikõne kaugusel. Rinne meie selja taga oli tegelikult päris lai, sest Doula ise oli pidevalt ühenduses ämmaemandatega ja erinevate küsimuste korral sai ta nendega konsulteerida.

Raseduse lõpus tekkis mul vajadus minna valvetuppa kontrolli lootevete nirisemise kahtlusega. Gertrud tuli minuga kaasa, sest mehe tööpäeva ma segada ei tahtnud. Kontrollis kaasas käimine annab hea ülevaate raseduse kulgemisest ka sünnitoetajale ning täpsustavad küsimused, mida mina ei oskaks küsida, saab Doula esitada valveämmaemandale või arstile.

Lubada või mittelubada Doula sünnitusele? Selle dilemma ees olime me pikalt, või õigemini mees. Karel oli väga skeptiline sünnitoetaja osas. Ta kartis, et jääb  tagaplaanile ja tema roll minu toetamisel sellisel juhul puudub või on ebavajalik. Usun, et mehi, kes arvavad, et nende roll Doula palkamisega kaob, on palju.

Kohtumised doulaga aitasid elukaaslasel paremini mõista doula tähtsust ja rolli. Sünnitoetaja rõhutas, et tema ei suuda kunagi asendada naisele meest. Tugi, mida saab pakkuda armastav mees oma naisele, ei ole võrreldav Doula toega! Gertrud oli ühenduslüli minu, mehe ja haiglapersonali vahel. Ta lõi toimiva koostöövõrgustiku ja seisis selle eest, et pere vajadused ja soovid saaksid rahuldatud. Gertrud tuletas tuhude ajal meelde õiget hingamist ja vajadusel palus seda korrigeerida (näiteks teha madalat karu häält). Leidsime mulle sobivad lõõgastumisvõtted- seljasilitus ning alaseljamassaaz. Sellest oli palju abi. Doula pidas lisaks kõigele meeles meie koostatud sünnitusplaani ja tutvustas seda ka sünnitusel olnud ämmaemandale. Tundsin end sünnitusel turvaliselt ja kordagi ei jäänud ma palatisse üksinda. Mulle oli loodud turvaline keskkond mehe, sünnitoetaja ja ämmaemanda näol. Sünnitusel on doulast suur tugi ka mehele. Paljusid mehi valdab sünnitusel hirm ja abitus. Abituse tunne on õigustatud, sest ükski mees ei saagi kunagi sünnitust ise kogeda omal nahal, ega peagi oskama end panna naise olukorda. Gertrud julgustas meest ütlema mulle olulisi lauseid. Kuulda mehelt tuhude või presside vahel kui väga ta mind armastab, või kui vapper ma olen, annab tohutu energia ja heaolutunde. Energiat ja heaolutunnet on sünnitusel väga vaja!

 

Terve sünniprotsessi tundsin ma end väga  tugeva ja teadlikuna. Gertrud aitas ületada kõik mu hirmud, mis mind sünnituse ees valdasid. Mitmekordselt ümber kaela olev nabanöör, vaakumpumba kasutamine ja rebendid olid vaid mõned paljudest hirmudest. Tänu Gertrudile sain teadlikumaks, muutusin julgemaks ja olin vaimselt igati valmis vastu võtma seda imelist hetke – sünnitust. Gertrud aitas mõista mul sünnituse ja ürgnaise tähendust. Ta julgustas mind alistuma iga tuhu ajal, kuulama oma keha ja võtma igat pressi kui sammukest lähemale oma beebi rinnal hoidmisele.

Doula toe ja julgustusega, sain lõdvestuda ja avaneda oma kodus nii kaua kui soovisin. Minu kodu on minu kindlus! Koduses keskkonnas tuhude tugevnemist ja regulaarseks muutumist oodata oli igati mugavam kui haiglas.
Haiglasse jõudes olid tuhud juba tugevad ja üsna ruttu algasid ka pressid. Kogu selle aja teadis Gertrud täpselt, mis aitab mul lõdvestuda. Oskas suunata ja abiks olla nii mulle kui mu mehele. Kõige juures seisis ta selle eest, et sünnitav naine ei peaks muretsema mitte millegi pärast ja saaks keskenduda vaid endale ja beebile.

Aitäh, Gertrud! Ma olen üks õnnelik naine, kes saab öelda, et sünd on imeline ja eriline hetk! Usun, et iga naine, kes on otsustanud sünnitoetaja kasuks, saab kogeda eriliselt ilusat sündi!

Liis Niilo

2 lapse ema

©2019 IMELINE OOTUS