Oi kui väga mind see pilt kõnetab. Just selline see beebi teekond veepesast maapessa ongi. Tuhu ongi nagu laine, mis kogub ja kogub jõudu, kasvab ühe suuremaks, saavutab oma momentumi ning seejärel taas rahuneb, vaibub, maabub. See on midagi, mis on paratamatu, pääsematu, osa loodusest, osa Sinust.
Tuhudel ehk lainetel on oma rütm, mida saab usaldada. Alistuda. Nüüd, kohe ja praegu ja täielikult.
Need lained on head. Alguses kõigutavad mõnusalt, romantiliselt. Ajapikku aga muutuvad tugevamaks, kohe nii metsikuks ja võimsaks, et on täielik torm, tuulest viidud tunne. See hetk, kus Sa täielikult mõistad, kui võimas on loodus, kui võimas on Sinu keha ja beebi. Ning see hetk, kui on tunne, et enam kõrgemaks need lained minna ei saa, enam kaugustesse näha pole võimalik, siis saabubki rahu.
Saabub rahu pärast tormi, sünnib beebi. Sa näed esimest korda oma kaua oodatud eluarmastuse siirast pilku ja oled tänulik. Nii tänulik ja õnnelik ja usaldav oma keha, vaimu ja beebi suhtes. Sest Sa alistusid, lasid lainetel möllata ja suutsid ära oodata selle kingituse, mille iga laine, iga tuhu, Sulle aina ligemale ja ligemale tõi.
Kuid mis saab siis, kui proovida loodusele, oma kehale ja beebile vastu töötada? Kui karta tuhusid? Kui karta sünnitada?
Siis hakkab valitsema hirm, hirm, mis tekitab valu ja paanikat. Puudub usaldamine ja võime lahti lasta. Ja kui midagi väga karta, siis sinna suunamegi oma energia. Selle peale mõtlemegi. Ja see saabki reaalsuseks. Sünnitava naise mõtted, soovid, hirmud, unistused realiseeruvad vaid mõne hetkega. See on lausa müstiline.
Hirmu tõttu läheb keha pingesse ja oksütotsiini ehk armastusehormooni asemel hakkab möllama adrenaliin, tänu millele ongi tuhud valusamad ja ka sünnitus kestab kauem.
Kui merd ja lained karta, siis ei teki tasakaalu looduse ja inimese vahel. Selle asemel, et lained meid kergelt, pehmelt ja voolavalt rannale uhuks, löövad need hoopis üle pea kokku, raputades ja klohmides kogu keha.
Sedasi ei ole ka oma lapse sünnitamine pehme ja võimas kogemus. Vaid hoopis väsitav ja raske võitlus tormise merega.
Usalda, alistu, laine laine haaval mine vooluga kaasa. Need lained loksutavad Sinuni Su beebi. Sina määrad, kui romantiline või sünge see meri on.
